8. päev (24.08)
Ärkasin täna juba kella 7 ajal hommikul, sest ööuni oli väga rahutu. Ainult vähkresin üht- ja teistpidi ning korralikult magama jäin vist alles hommikupoole. Kui ennast lõpuks voodist välja vedasin, hakkasin mõtlema, mida selga panna, ja muidugi läks kohe lahti ka lõputu küsimuste rada. Mis siis, kui ma ei saa millestki aru? Mis siis, kui ma ei leia õiget klassiruumi? Mis siis, kui ma ei oska kellegagi rääkida? Ühesõnaga aju oli juba enne kooli jõudmist otsustanud kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mängida.
Lõpuks hakkasime vahetusemaga kooli poole liikuma. Kui kooli juurde jõudsime, jäin ammuli suu kooli maja vaatama, sest see nägi nii suur ja ilus välja… Kooli sisse minnes jäi mulle kohe silma see, kui palju oli seal rahvast ning kõik olid eri vanuses ja erineva kultuuritaustaga (Eestis käisin gümnaasiumis, kus olidki ainult 10.–12. klassi õpilased, kui Saksamaal on minu koolis 1.-12. klass). See ei aidanud just mu hirmule ära eksida kaasa.
Edasi liikusime sekretäri juurde, kus mu vahetusema ajas mingisugust paberimajandust, ja seal kohtusin ka „enda lennu“ klassijuhatajaga. Lõpuks tulid viis tüdrukut, kes pidid mind päeva jooksul tundidesse kaasa võtma ja põhimõtteliselt vaatama, et ma kuhugi koolimaja sügavustesse ära ei kaoks. Vähemalt üks mure jälle vähem.
Minu esimesed kaks tundi Saksamaal olid… geograafia. Päris irooniline, sest Eestis polnud geograafia just kunagi mu lemmiktund. Õnneks sain seal isegi üllatavalt paljust aru, sest olin 10. klassis sama teemat õppinud. Pärast geograafiat sain valida, kas tahan minna füüsikasse või bioloogiasse. Millegipärast tundus mulle tol hetkel, et bioloogia võiks olla lihtsam valik. Noh… sellega panin küll väga puusse. Kui geograafias suutsin veel enam-vähem järge pidada, siis bioloogias tundsin kogu tunni jooksul ära umbes ühe sõna – „ATP“. Vähemalt ühe sõna sain aru, nii et loeme selle väikseks võiduks I think.
Järgmine tund oli filosoofia, mis tundus Eesti mõistes (loe: KJPG mõistes) natuke nagu ärieetika. Pärast selle tunni lõppu viis üks tüdruk mu uuesti klassijuhataja juurde ja hakkasime paika panema minu poole aasta tunniplaani. Lõpuks sain endale sellised ained: filosoofia, saksa keel, inglise keel, ajalugu, bioloogia, matemaatika, sport (suunaga hoki) ja näitlemine. Päris huvitav kombo, nii et vähemalt igav ei tohiks hakata.
Sellega saigi mu esimene koolipäev läbi. Kui hommikul olin kooli minnes ikka päris korralikult närvis, siis päeva lõpuks oli tunne juba palju chillim. Kõik tundusid üpris sõbralikud ja eriti õpetajad jätsid väga ägeda mulje. Mingi õrn ärevus jäi küll ikka sisse, sest üks päev on üks päev ja ees ootab veel peaaegu terve kooliaasta. Aga eks järgmise kümne kuu jooksul saab juba palju paremini teada, mis elu selles koolis tegelikult käib :)
Pärast kooli liikusin vanalinna, sest tahtsin natuke shopata, nagu naistele kohane, ja avastasin enda jaoks Mülleri poe. Seal oli kolm korrust ja ausalt öeldes võis sinna päris pikaks ajaks ära kaduda. Esimesel korrusel olid peamiselt mänguasjad, erinevad elektroonikatooted ning arvuti- ja konsoolimängud. Teisel korrusel olid toidud ja joogid ning väga suur valik parfüüme ja meigitooteid. Kolmandal korrusel oli rohkem koolitarbeid ja juuksehooldusvahendeid. Kokkuvõttes oli see pood väga äge ja hinnad tundusid ka päris head (vähemalt odavamad kui Eestis). Tunnen, et see ei jää kindlasti mu viimaseks korraks seal.
Koju jõudes muljetasin perele oma esimesest koolipäevast Saksamaal ja nemad rääkisid omakorda enda vanadest koolidest. Oli tegelikult päris mõnus päeva lõpus kõik juhtunu uuesti läbi rääkida. Hommikune suur närv oli selleks hetkeks juba peaaegu kadunud ja asemele oli tulnud pigem uudishimu selle suhtes, millised järgmised koolipäevad olema hakkavad. Õrn ärevus oli küll endiselt kuskil taustal olemas, aga vähemalt esimene ja kõige hirmsam samm oli nüüd tehtud!
Kommentaarid
Postita kommentaar