1. päev (17.08)
Sain magama kella kolme ajal (sain alles siis pakitud) ja äratus oli juba kell 5. Päris õudne oli üles saada (suvevaheaja rõõmud), aga kell 5.40 hakkasime Tartusse liikuma, kus sain enda sõbrannaga viimast korda kokku (ja bemmist autojuht sai autot pesta ;)). Edasi sõitsimegi juba lennujaama poole, tehes ka ühe peatuse, kuna olin nälga suremas ja sain jääjoogi ning midagi näksimist. Lõpuks jõudsime natuke enne 9-t Tallinna. Edasi otsisime parklat, mis oleks soodsam/tasuta. Lõpuks kui leidsime, jalutasime koos sõbraga lennujaama ja jäime teisi Eestist Saksamaale suunduvaid vahetusõpilasi ootama.
Ma tundsin nii palju erinevaid emotsioone lennujaamas: kurbus, hirm, uudishimu, ärevus tundmatu ees, aga samas see tundus niii....huvitav! Sõber nuttis päris palju, kui kallistasime, kuid lõpuks oligi aeg hüvasti jätta pere ja sõpradega. Edasi muljetasime vahetusõpilastega elust ja olust, mis oli üpris rahustav. Tegime ka snappe, Instagrami story’sid ja TikToki videoid.
Lõpuks tuli aeg astuda lennuki peale. Edasi juhtus aga nii, et me hakkasime üle 15-minutilise hilinemisega liikuma lennukiga Kopenhaageni poole. Lennukis olles olime kõik samas reas ja rääkisime jälle natukese, kuni ma jäin magama. Ühelt vahetusõpilaselt sain teada ka, et ta veetis osa lapsepõlvest Rakveres, nagu minagi, mis oli selline fun fact :)). Ärkasin aga selle peale, et anti teada lennuki hilinemisest. See kõlas korraks küll katastroofiliselt, sest meil oli vaja sõita veel Kopenhaagenist otse Frankfurti... Kui lõpuks lennukist välja saime, jooksime neljakesi läbi Kopenhaageni lennujaama (mis on vist suurim Taanis?), et jõuda enda lennule. Lõppude lõpuks jõudsime isegi natuke varem lennule, et saime veel bussi oodata, mis lennuki juurde viib.
Lennujaama jõudes läksime kohe kohvreid võtma, aga "ilus" vaatepilt oli näha, et kõikide teiste kohvrid olid olemas, aga... minu oma polnud. Vaatasin paanikas ringi, äkki ma lihtsalt ei tundnud enda kohvrit ära või tuleb hiljem lindile, kuid 30 minutit hiljem polnud mu kohvrist ei kippu ega kõppu. Nii et halb reisiõnn valis täna minu: iga reisija suurim hirm – kohvrist ilma jääda.
Edasi hakkasin vaatama, kuidas ja kellega rääkida saan, kuna ma olin suhteliselt šokis. Lõpuks teatati, et see tuleb homse lennuga ja siis on võimalik see kohe kätte saada. Edasi läksime väljapääsu poole liikuma, sest Yfukad juba ootasid meid. Teisel vahetusõpilasel kohver oli samuti kahjustada saanud: tal kadus 1 ratas ära. Nii et kuna mul endal kohvrit enam polnud, aitasin seda tassida.
Lõpuks pidime Frankfurti lennujaamast Mainzi linna jõudma, nii et me sõitsime 2 rongiga ja ühe bussiga. Viimases rongis kohtusime veel mitmete vahetusõpilastega, kes tulid Saksamaad avastama aastaks. Kui me lõpuks AAS-ile jõudsime (ehk Aasta Alguse Seminarile), olime me kõik omadega läbi ja suurem osa teistest vahetusõpilastest oli kohal. Saime vaevalt asjad tuppa pandud, kui juba järgmised tegevused hakkasid toimuma (sh workshopid ja reflection group).
Alguses oli päris awkward olla seminaril, sest mu inglise keel pole just parim ja saksa keel on ammu ununenud asjade hulgas ning inimesi oli nii nii palju erinevatest rahvustest, kellel oli samuti erinev keeleoskus tase. Õnneks sai päev kiirelt läbi ja voodisse jõudes jäin sekunditega magama.
Kommentaarid
Postita kommentaar